Laps hakkab üha rohkem häälitsustega välja näitama erinevaid emotsioone. Näiteks kiljumisega väljendab beebi tavaliselt elevust ja meeldivust. Samuti võib laps elavneda, kui täiskasvanu alustab temaga mängulist meeldivat tegevust. Lisaks hakkab laps tihedamini naeratama vastusena täiskasvanu meeldivale suhtlusele.
Laps kasutab nuttu, et anda märku ebameeldivuse tundest. Kui lapsele tuttav ja turvaline täiskasvanu vaateväljast kaob, siis reageerib ta sellele nutuga. Laps võib kisa abil väljendada pahameelt, kui ei saa millegagi hakkama. Näiteks ei ulatu soovitud mänguasjani või ei saa üksi millegi sooritamisega hakkama. Kisa abil soovib laps vanema tähelepanu ja abi.
Väljendab suhtluses enda emotsioone
Hästi! Laps kasutab häälitsusi, et väljendada erinevaid emotsioone.
Ei väljenda suhtluses emotsioone
Oskuse arendamiseks jälgi enda suhtluses, et oleksid lapsega suheldes piisavalt emotsionaalne. Seosta emotsioone ka erinevate häälitsustega. Anna lapsele alati piisavalt aega, et reageerida ja peegelda enda suhtluses teadlikult tagasi lapse poolt väljendatud emotsiooni ja intonatsiooni. Vanema emotsionaalne suhtlus kutsub lapses esile reageerimist ja enda emotsioonide väljendamist.
Pea meeles, et laste arengutempo võib varieeruda. Kui tunned oma lapse arengu pärast muret, pöördu oma perearsti (või erialaspetsialisti) poole.